Peab ütlema, et erinevalt paljudest varasematest aastatest, kui jöulud hädapiduri kriiksudes ette hoiatamata kohal olid, anti sel aastal siiski piisavalt aega atra seada. Kairos hakkas advendiaeg punkt 1. detsembril, kui usinamad kaupmehed läikivat hiina karda (hinnaga 5.- naela tükk) kastidest stangede otsa müügiks riputasid. Mida aeg edasi, seda kiiremini on kommerts-lumepall veerenud. Müügis on laias valikus erinevatest kuuseehetest koosnevad "stardipakette", akrüülist jöulusokke, teadmata otstarbega jöuluvanasid, "Merry Christmas"-nöusid, -käterätte, -laudlinu jne. "Merry Christmas"- ja "Happy New Year"- loosungite, kunstlume ja lumememmede, jöulutähtede, kellukeste, plastmassist kuuskede, tulukeste ja nii edasi ja tagasiga on loomulikult ehitud iga endast lugupidava kaupmehe ärikese vaateaken, tegevusalast söltumata.
Peale eriti rootsjate plastist jöulukuuskede (á 150.- naela tükk) ning päris kobedate kaharate plastist jöulukuuskede (á 300.- tükk) saabus müügile suures koguses elupuid, mille okstest punutud pärgade matusemeeleolu ei leevendanud ka nende külge vahvasti poogitud punased küünlad ja muud tilinad. Ja kas teate, müügis olid ka päris NULUD, hinnaga 800-1200.- LE tükk! Ja päris jöulutähed, väga ilusad ja soodsa hinnaga, 30-40.- pott. Käsitööpoodidest vöib aga leida väga ilusaid puhutud klaasist jöuluehteid ja käsitsi tehtud küünlaid. Lisaks saabusid müügile värsked maasikad, mis värvi poolest kah nagu arvesse lähevad.
Toiduga on keerulisem. Siga on tabu ning loomaliha kvaliteet on halb. Pääsesime seekord üle noatera, sest Christian tuli nädal tagasi Saksamaalt ning töi hapukapsad ning käntsu toorest sealiha sealt kaasa. Lisaks olid meil isetehtud (mitte küll minu, aga ühe teise tubli eestlanna) körvitsasalat ning piparkoogid (see sama eestlanna).
Fischerite pere traditsioon on, et Christian ja tema vend jöululaupäeval vägevalt kokkavad. Üle-eelmisel aastal saime nautida isegi seitset käiku, tavaline on umbes viis. Et me sel aastal ilma Michaelita olime, "piirdus" mu armas abikaasa kolme käiguga:
1. Appetizeriks prantsuse kuivatatud metsseasalaami, kuivatatud seafilee, hiidkrevetid ja pardimaksapasteet röstitud saiaga. Sinna juurde aperitiiv shampusest, värsketest maasikatest ja sidrunitest;
2. Teiseks eelroaks suus sulav sibulasupp, juurde ainuke kodulähedases poes saadaolev joodav Löuna-Aafrika valge vein;
3. Pearoaks seapraad punase kapsa, isetehtud kartoffelklöße'dega ja kastmega, juurde absoluutselt mittejoodav Löuna-Aafrika punane vein. Öieti on nende veinide puhul ainult viinamarjad Löuna-Aafrikast, tootmisprotsess kohalik.
Noh ja peale kröbistasime piparkooke ja värskeid maasikaid.
Möödunud nädalal käis Kairos ja selle ümbruses elavatel Eesti lastel ka päris pesuehtne jöuluvana. Kingikotid ömbles ikka see üks eriti tubli eestlanna maailma vanimal basaaril Khan el Khalilil müüdavast punasest puuvillakangast. Kingikoti sisse sai hunnik komme ja Egiptuses toodetavast orgaanilisest puuvillast päkapikk. Jöuluvana kostüüm pärines aga kodulähedasest lambipoest.
Kodus tömbasin uued paksud kardinad akna ette, panin küünlad pölema, suure teekannu teeküünla kohale sooja, villased sokid jalga (sest ka siin on külmaks läinud), ja vaatasin lund teie saadetud jöulukaartidelt ning AK uudistest. Vaiguse kuusekäbi peale nuusutamiseks lubas Karoliina Eestist kaasa tuua. Nii et jöulud Egiptuses pidamata ei jää!
