Kui ma möödunud sügisel, värskelt Kairosse naasnuna, ühel ilusal päikeselisel nädalavahetusel Gretat pörandalt üles aitasin ja tal seeläbi randmeliigese paigast tömbasin, tabas mind esimest korda see reaalsus, mille peale mötlemist ma sinnamaani alati edasi olin lükanud. Mis saab siis, kui midagi juhtub?
Tallinnas omas kodus oleks ma helistanud lihtsalt kas lastearstile vöi läinud traumapunkti. "Minu" Kairos aga valitses keskaeg - kas saad ise terveks, vöi sured ära.
Ma ei teadnud ühtegi haigemaja, ühtegi arsti, ühtegi telefoninumbrit, mul ei tulnud pähe üldse ühtegi kohta, kuhu helistama hakata. Kiirabi ei tohtivat kutsuda, igasse haiglasse ei tasuvat siseneda, igat arsti ei tasuvat usaldada. Kui ma oleksingi pidanud taksoga söitma haiglasse, siis kuidas on "haigla", palun väga, araabia keeles?!?
Ma pidasin end avatud inimeseks, otsustasin, et pirtsutan Egiptuse elukvaliteedi üle nii vähe kui vöimalik. Kui meie baierlasest naabirmees aga suvevaheajalt naasis ja teatas, et tema puhkuse-eelselt Egiptuses lahasesse pandud jala peale karjusid Saksa arstid appi! ning saatsid mehe kabinetist otse opilauale, et päästa veel mis päästa annab, siis täitus minu avantürismikvoot küllaga ning ajas veel üle kah.
Kuna suremiseks oli randmevigastusest vähe ja eluaegse invaliidistumise mötte ma blokeerisin, panin panuse iseenesliku tervenemise peale ja seadsin sammud apteeki. Apteegid on siin fantastilised!!! Köige kallim rohi, mis ma olen seniajani ostnud, oli xoviraxi ohatisekreem, mis maksis kadunud eesti rahas 24.-, kuna rohud toodetakse suurte ravimifirmade litsetsi alusel siin vöi Emiraatides. Niisiis sain LE4.- (1€) eest jahutavat mentoolizheleed ja laps paranes töepoolest paari päevaga.
Talve saabudes läksin lastega uuele ringile. Kahe kuu (detsembrist jaanuarini) jooksul olen külastanud arsti kaheksa (8) korda, valikus olid hamba-, silma- ja lastearstid. Meie elame nüüd asustatud linnaosas, mitte uuselamurajoonis, ja arste on jalutuskäigu ulatuses sadu ja tuhandeid, igale maitsele ja rahakotile. Milleski positiivses peab 20 000 000-line rahvaarv ju väljenduma!
Köige modernsem oli hambaarsti juures, vöib öelda, et nagu päris. Noor Dr. Romy oli kiire, täpne, söbralik. Köige egiptusepärasem oli silmaarsti juures. Silmaarstile sattusin seetöttu, et vana-aastaöhtul purunesid mu prillid, kuid Egiptuse prillipoodides ei müüda ei läätsi ega tehta kohapeal silmade kontrolli. Nii anti mulle poest Dr. Abdel Aziz Emam'i, Professor of Ophthalmology, isiklik visiitkaart. Sellel leiduval doktori isiklikul mobiiltelefonil helistades andis auväärt doktor mulle isiklikult teada, et peaksin tema praksisesse laekuma kell 20.00.
Hämmastudes tema vöimest anda visiidiaegu, teadmata, millised ajad on välja andnud registraator praksises, tulin öhtul täpselt ettenähtud ajaks. Ooteruum kummus kirjust seltskonnast - ema kahe väikse lapsega, vanamemmeke koos noorema mehega jt. Maksin pika habemega registraatorile 100.- naela ja mind vöeti kohe jutule. Välja tulles peitsin silmad tuka taha ja üritasin ootajate pilke vältida, aga tundub, et kohalikud ei tee välismaalaste eelistamisest üldse mingit teemat. See on lihtsalt igal pool nii.
Karoliina köhaga käisin saksa keelt köneleva Kairo ülikooli öppejöu, lastearsti Dr. Hala Mufeed Said'i pool ja sain spontaanse loengu vaktsineerimisest. Greta köhaga läksin teise arsti juurde, inglise keelt köneleva Kairo ülikooli professori, dr. Nadja Mohammedi juurde. Antud praksise röntgenoloog... noor kutt... lühidalt klöpsis ta röntgenipilte teha nagu päevapiltnik ja ütles löpetuseks südamlikult "Welcome to Egypt!". Kordusvisiidi aja tühistasin. Otsigem edasi.
Ühel kurguvalupäeval seadsin sammud apteeki. Näitasin näpuga kurgupastillide peale ja pärisin, kas neil ehk midagi veidi efektiivsemat on. Kujutlesin ette näiteks Neo-Angin'i vöi selle Araabia ekvivalenti. Sain pihku karbikese tablettidega, saateks sönum: "See ei ole antibiootikum, lihtsalt veidi kangem rohi", ja vötsin koju jöudes kohe ühe sisse. NB! ENNE kasutamise alustamist lugege pakendi infolehte. ENNE! Antud rohul seisis sissejuhatuse asemel: "Vötke antud rohtu ainult siis, kui haigusest saadav kahju on suurem kui rohust saadav kasu!". Muidugi oli tegu AB-ga. Kurguvalu vastu! Varbavalu vastu. Hambavalu vastu. Aevastuse vastu. Kurja vaimu vastu. Önnetu abielu vastu. Antibiootikum! Aitab alati!
:). ABd on tõesti väga popid, meie peres ka vaadati mind pikka aega nagu tahaksin lapsi surmasuusse saata, kui köha puhul kohe eluvastast kuuri peale ei pannud :). Viimasel ajal on siiski vist harjuma hakatud, kuna mina jälle muudkui käian oma seisukohta vastu.
VastaKustutaSamas on väike erisus keskkondades. Minu meelest on eesti külmetused peamiselt viirushaigused (piisknakkused), mis on natuke kergemad põdeda, samas kui Egiptuses on ülekaalus tolmu abil levivad bakteriaalsed nakkused, millega organism muidugi ka hakkama saab, kuid natuke "kangemat" kraadi need siiski on. Väikese lapse puhul siis vist tunde järgi - et mis teda rohkem "räsib" - bakter või AB.
Vastukaaluks hakkan mina näiteks harjuma sellega, et kui mul on vaja kindlat arsti, siis ma lähengi otse selle arsti jutule, ja väikese ootamisega elavast järjekorrast või esmaabi vajaduse puhul otse saan kohe "lauale". Eestis peaks kõigepealt minema perearstile ja siis seal võitlema välja õiguse millalgi kauges tulevikus vajalikku erialaarsti külastada, v.a. trauma puhul muidugi. Saksamaa süsteemi ei tunne :).
Mäletan, et kui vanem laps millalgi 6ndal või 8ndal elukuul ka küünarliigese välja väänas, pani Sharmis üks vana tohter selle ühe hetkega naksti paika täpselt sama osavalt kui Eestis laste traumapunktis hiljem pandi (selles vanuses see pidi tundlik koht olema). Kuid see on tõsi, et Kairos puudub uuel tulijal see "kogukond", kellelt juhatust küsida, ja omapäi otsida on keeruline, sest arste ja haiglaid on tõesti palju ja tase kõigub. Eks kõigub ju Eestiski. Hetkel on kõige toredam, et meie pole kummagi lapsega juba ligi 2 aastat arstil käinud, vist said nad ühel hetkel kõik läbi põetud.
Köhasiirupit siiski vahel tarbime :), siin on üks selline tõhus, guaaviekstraktiga, kuigi paratsetamooli on ikka ka näpuotsaga sees. Sellega on uus häda - mõni siirup on nii hea, et väiksem tuleb ühtelugu, teeb püüdlikult köhh-köhh ja ütleb et tal on nüüd "rohtu" vaja võtta, sest tal on köha! :D